Otsi:
Kontaktandmed  ·  Uudised  ·  Sündmused  ·  Pildigaleriid  ·  Dokumendiregister  ·  Teabenõue  ·  Sisukord
ÜldinfoKülaliseleElukoha registreerimineAlev tunnustabValimisedJuhtiminePõhimäärusArengukavaEelarve ja majandusaasta aruanneHaridusKultuur ja sportVändra maratonNoorsootööSotsiaaltööVändra TervishoiukeskusTervishoidKeskkond, jäätmedJäätmehooldusJäätmekavaJäätmehoolduseeskiriKorraldatud jäätmeveduJäätmete sorteerimineJäätmete kogumiskohadJäätmete põletamisestBlanketidVändra prügila sulgemineHeakord ja haljastusVesi ja kanalisatsioonTeed ja tänavadEhitus ja planeerimineMittetulundusühingudHankedBlanketidTeenuste hinnadVändra Teataja 2015Virtuaalne fotonäitusAvalik kordPolitseiinfoBussiliiklusPangabussSaunTehnoülevaatusVändra 500Dokumendiregister ametnikule
«2017, Oktoober»
ETKNRLP
      1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
3031     
Vändra 500
TRE Raadio Pärnu

Jäätmehooldusest

Jäätmehooldust ja jäätmete liigiti kogumist korraldab oma territooriumil kohalik omavalitsus. Jäätmete liigiti kogumise nõue hakkas kehtima 1. jaanuaril 2008. Jäätmehooldust ja jäätmekorraldust reguleeriv Jäätmeseadus võeti vastu jaanuaris 2004.

 

Kohalik omavalitsus hoolitseb selle eest, et:

  • elanikud, suvilaomanikud ja väike-ettevõtted oleksid liidetud korraldatud jäätmeveoga, mis annab neile kindluse, et nende olmejäätmeid käideldakse parima hinnaga ning võimalikult keskkonnasõbralikult;
  • omavalitsuse territooriumil on loodud võimalused jäätmeid liigiti koguda ja ära anda;
  • omavalitsuse territooriumil on piisavalt avalikke jäätmekogumiskohti (nt pakendite äraandmiseks, paberi ja papi kogumiseks, aga ka ohtlike jäätmete tarvis jne);
  • elanikud oleksid omavalitsuse territooriumil kehtivatest jäätmealastest võimalustest ja nõuetest informeeritud.

Jäätmehoolduse arendamiseks ja pikaajaliseks planeerimiseks kinnitab kohalik omavalitsus jäätmekava, milles on kirjas lähiaastate jäätmehoolduse eesmärgid.
 

Jäätmehoolduse korraldamiseks kehtestab omavalitsus jäätmehoolduseeskirja, mis käsitleb linnas või vallas tekkivate olmejäätmete käitlemist, ohtlike jäätmete, ehitus- ja lammutusjäätmete, tervishoiu- ja veterinaarteenuse jäätmete ning muude omavalitsuse jaoks oluliste jäätmete käitlemise korda. Eeskiri sätestab ka jäätmeveo piirkonnad, järelevalve ja tervisekaitse nõuded ning sortimisele ja jäätmete kogumiskohtadele esitatavad nõuded.
 

Elanik peab juhinduma jäätmehoolduseeskirjast, kus on kirjas, kuhu võib omavalitsuse territooriumil eri liiki jäätmeid ära anda.

Põhjalikumalt saate jäätmehoolduse kohta lugeda Keskkonnaministeeriumi kodulehelt 

Jäätmete kodus põletamine on kahjulik inimesele tervisele ja keskkonnale

12. juuni 2013

Kindlasti olete kuulnud kedagi väitmas, et tal jäätmeid ei teki. Paljudel ei teki jäätmeid just seetõttu, et nad tegelikult põletavad jäätmed lihtsalt koduahjus või õues lõkkes ära. See saastab keskkonda, on kahjulik tervisele ning seetõttu ei ole seadusega lubatud.

Koduses küttekoldes või lõkkes tohib põletada ainult töötlemata puitu, kiletamata paberit ja pappi. Isegi selliseid kilekotte, millel on märk “PE” või “PP” või tekst “võib põletada” ei tohi kodus ise põletada, sest ka nende põletamine nõuab eritingimusi, mida kodus olevates ahjudes ja kaminates on raske saavutada.

Jäätmete põletamisel koduahjus või lahtises lõkkes eraldub hulk kahjulikke aineid, sest temperatuur ei tõuse piisavalt kõrgele, et plastiku ja muude jäätmete põletamisel põleks ohtlikud ained ära. Samuti ei ole sellistes kodustes tingimustes võimalik ohtlikke aineid kinni püüda, nagu tehakse seda spetsiaalsetes põletustehastes filtrite abil. 

Mõõtmised näitavad, et kodude korstendest võib lühikese aja jooksul kordi rohkem ohtlikke saasteained õhku paiskuda, kui ühest prügipõletustehasest paljude aastate jooksul. Kahju on ka sellepärast suur, et kodude korstnad ei ulatu teab kui kõrgele ja seetõttu langevad kahjulikud ained kõik oma koduaeda või naabruskonda. Ja me hingame ja sööme selle ise sisse. Iga aednik teab, et tuhk on hea väetis ja kahjurite tõrjuja ning raputab aeg-ajalt seda puude ja põõsaste alla, aga kui seal on sees ka kahjulikud ained, mis pärinevad plastikutest või kahtlase väärtusega puidust, siis ei ole see enam hea.

Lisaks keskkonna saastamisele ja tervise rikkumisele kahjustab jäätmete põletamine küttekoldeid ja korstnaid, mis võib lõppeda tõsise õnnetusega. Seega siit-sealt kokku kogutud töödeldud puitmaterjali ja muude jäätmete ahjus põletamine ei olegi enam kulude kokkuhoid.

Viimasel ajal on probleemiks tõusnud ka vanaõlide põletamine kodustes õliküttekolletes. Poodides ja internetis müüakse isegi vanaõlipõleteid, kuid Eestis neid vanaõlide põletamiseks kasutada ei tohi. Vanaõlid on ohtlikud jäätmed ning neid tohib põletada ainult vastavaid keskkonnalube omavas jäätmepõletustehases. Vanaõli põletamisel, nagu ka muude jäätmete põletamisel, eraldub palju kahjulikke aineid, mis jäätmepõletustehastes filtrite abil kinni püütakse. Samuti ei saa inimene veendunud olla, et vanaõli ei sisalda ka muid põlevaid vedelikke. Kui vanaõli on näiteks segatud bensiiniga, siis sellise vedelikuga kasutamine võib olla plahvatusohtlik.

Jäätmete põletamisel kodustes tingimustes tekib hulgaliselt ohtlikke aineid, mis kahjustavad nii inimeste tervist kui keskkonda. Tekkivad ained võivad inimestel tekitada mürgistusi ja kahjustada erinevaid organeid, paljud neist ainetest on ka vähkitekitavad. Seega oma ja ümbritsevate inimeste tervise huvides tasub põletamise asemel jäätmed sorteerida ja viia nii palju kui võimalik taaskasutusse pakendikonteinerite ja jäätmejaamade kaudu, sest ainult nii saab kindel olla, et need jäätmed ei tekita meile ja keskkonnale kahju.

Autor:

Kaire Kikas, Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna peaspetsialist

Jäätmeveo info jäätmevaldajatele

16. jaanuar 2015

Perioodil 01.01.2015 kuni uue jäätmeveohanke võitnud vedaja tööle hakkamiseni osutab Vändra piirkonnas korraldatud jäätmeveo teenust jätkuvalt AS Eesti Keskkonnateenused.

Oma järgnevat konteineri tühjenduspäeva on võimalik üle küsida telefoni teel klienditeenindusest või valida vedaja kodulehel menüü link kliendile veopäev http://keskkonnateenused.ee/kliendile/kliendile-veopaev/ ja sisestada avanevasse aknasse 7-kohaline kliendinumber, mis algab numbritega 14xxxxx. Kliendinumbri leiab arvelt ka ilma kirjaliku lepinguta klient. Samalt kodulehelt on kliendil võimalus vaadata infot teenindamata objektide kohta.

AS Eesti Keskkonnateenused klienditeeninduse telefoninumber üle Eesti on 1919
E-mail: info@keskkonnateenused.ee
Koduleht: http://www.keskkonnateenused.ee/