Otsi:
Kontaktandmed  ·  Uudised  ·  Sündmused  ·  Pildigaleriid  ·  Dokumendiregister  ·  Teabenõue  ·  Sisukord
ÜldinfoKülaliseleElukoha registreerimineAlev tunnustabValimisedJuhtiminePõhimäärusArengukavaEelarve ja majandusaasta aruanneHaridusKultuur ja sportVändra maratonNoorsootööSotsiaaltööVändra TervishoiukeskusTervishoidKeskkond, jäätmedJäätmehooldusJäätmekavaJäätmehoolduseeskiriKorraldatud jäätmeveduJäätmete sorteerimineJäätmete kogumiskohadJäätmete põletamisestBlanketidVändra prügila sulgemineHeakord ja haljastusVesi ja kanalisatsioonTeed ja tänavadEhitus ja planeerimineMittetulundusühingudHankedBlanketidTeenuste hinnadVändra Teataja 2015Virtuaalne fotonäitusAvalik kordPolitseiinfoBussiliiklusPangabussSaunTehnoülevaatusVändra 500Dokumendiregister ametnikule
«2017, Detsember»
ETKNRLP
    123
45678910
11121314151617
18192021222324
25262728293031
Vändra 500
TRE Raadio Pärnu

Tee lõket nii, et see tervist ei rikuks!

28. mai 2014

Nii aeda koristades kui matkates, tuleb olla tähelepanelik, et lõkkesse ei satuks midagi muud peale immutamata ja värvimata puidu ja paberi. Sobimatu lõkkematerjal paiskab põlemisel õhku hulgaliselt ohtlikke aineid, mis rikuvad nii inimeste tervist kui ka keskkonda. Loe prügi lõkkes põletamise ohtudest ja alternatiividest lähemalt KIKi toel valminud veebilehelt www.lõke.ee .


Keskkonnainspektsioon puutub jäätmete põletamise probleemiga üsna sageli kokku. Inimeste seas levib iganenud arusaam, et jäätmeid võib põletada. Ilmselt aastakümneid tagasi võiski, sest jäätmed olid siis hoopis teistsugused. Veel mõnikümmend aastat tagasi pakiti näiteks vorst paberisse, praegu aga kasutatakse valdavalt plastpakendeid. Plastpakendeid on meie igapäevases prügis ohtralt.


Taolised juhtumid sagenevad just kevadel ja suvel, kui võetakse ette suurpuhastused majas, kõrvalhoonetes või aias. Äraviskamisele lähevad vanad mööbliesemed, riided, jalanõud, rehvid, ehitusjäätmed, värvipurgid ja muu kasutuks muutunud kraam. Leitakse, et kõige lihtsam on kogunenud risu ja rämps lõkkesse visata. Tihtipeale annavad suitsevatest ja tossavatest lõketest teada häiritud naabrid või lihtsalt möödasõitjad.
Mõnikord kasutatakse lõkkes põletamist ka kulude vähendamise viisina. Majapidamisse tellitakse kõige väiksem prügikonteiner või väidetakse, et majapidamist üldse ei kasutata. Tekkinud jäätmed, mis prügikasti ära ei mahu või mida kuskile panna ei ole, põletatakse lõkkes. Selline käitumine on vale.


Tihtilugu põletatakse jäätmeid lõkkes või koduahjus. Suures koguses seguplastide põletamine, seda just madalal temperatuuril, nagu lõkkes, seab ohtu sinu ja su naabrite tervise. Plastide mittetäielikul põlemisel paiskub õhku lausa mürgikokteil, mis sisaldab tervist kahjustavaid ühendeid.


Põlemisest tekkivad ühendid tõusevad õhku ning langevad taas maapinnale. Seda hingavad sisse nii täiskasvanud, lapsed kui loomad. Mürgiga saavad kaetud ka puud, põõsad ja muud taimed. Koduaias prügi põletades katame ohtlike ainetega sealhulgas maasikad ning õunad, mida me kõik aiast korjatuna süüa armastame.


Seega – lõkkesse sobimatute jäätmete lõkkes põletamise korral on tegemist otsese looduse ja inimeste mürgitamisega.


Sobimatute jäätmete lõkkes põletamisel tekkivate ühendite võimalikud mõjud tervisele:
• polütsüklilised aromaatsed süsivesikud (PAH) - vähk
• dioksiinid ja furaanid - immuun- ja hormoonsüsteemi häired, vähk
• benseen - leukeemia
• formaldehüüd - silmade, nina ja kurgu ärritaja, hingamisvaegused, nahalööve, vähk
• peened osakesed - hingamishäired, kardiovaskulaarsed häired, südameinfarkt
• polüaromaatsed süsivesinikud - vähk
• vesinikkloriid - söövitava toimega silmadele, nahale ja limaskestadele, hingamisteede ärritus ja krooniline bronhiit
• vesiniktsüaniid - närvi-, hingamisteede-, kardivaskulaarne- ja kilpnäärmehäired
• süsinikmonoksiid - vähendab hapniku transporti veres


Tuhk võib sisaldada järgmisi raskmetalle:
• kaadmium - kopsu- ja maksakahjustused
• arseen - seedetrakti probleemid, aneemia, neeru- ja maksahaigused, vähk
• elavhõbe - närvisüsteemi ja neerukahjustused
• kroom - hingamisteede kahjustused, vähk


Mida jäätmetega teha?
Sordi jäätmeid juba tekkekohal ehk kodus, töökohas ning kasuta jäätmete taaskasutussüsteeme (jäätmejaamad, jäätmekogumispunktid), isegi kui need ei asu päris koduukse kõrval. Kui kogumispunkt on pisut kaugemal, siis ühenda see käik mõne teise asjatoimetusega lähikonnas.

Küsi rohkem lisa kohalikust omavalitsusest  – kus täpselt asuvad jäätmete kogumispunktid ning millistel tingimustel neid saab sinna ära anda.

  • Ära põleta jäätmeid!
  • Ära viska jäätmeid teepervele või metsa alla!
  • Ära sokuta neid kellegi teise konteinerisse!
  • Igaüks saab jäätmete ohutu käitlemisega hakkama!


Uuri keskkonnaportaalist Bioneer, kuidas jäätmeid sortida: http://www.bioneer.ee/sortimine
Kui näed, et prügi põletatakse, anna sellest teada Keskkonnainspektsiooni valvetelefonile 1313. Valvetelefon 1313 töötab üleriigiliselt ja ööpäevaringselt ning numbrit saab valida nii mobiililt kui ka lauatelefonilt. Maksimaalne trahvisumma eraisikule prügi lõkkes põletamise eest on 300 trahviühikut, mis 2014. aasta mai seisuga tähendab kuni 1200 eurost trahvi.


Vaata prügi põletamise ohtudest rääkivaid Vanamehe multikaid:
https://www.youtube.com/watch?v=tOMafpxC0gU
https://www.youtube.com/watch?v=p6k2etdD4iQ


Näita lastele harivat Jänkujussi multikat
https://www.youtube.com/watch?v=EvBw56Fp2m4

 

Otsusta, kas säästad või saastad!

Jäätmete põletamisest

20. aprill 2015

Ilmade soojenedes tavatsevad inimesed koristustöödega algust teha. Suurpuhastuse käigus tekib aga alati jäätmeid, millest tihti soovitakse vabaneda põletamise teel. Oluline on teada, et keskkonnakaitseliselt on aktsepteeritav vaid töötlemata/immutamata puidu põletamine. Kõikide teiste jäätmete, eriti aga plastide põletamine on ümbritsevat keskkonda kahjustav.

 

Juhime Teie tähelepanu jäätmete lõkkes põletamise ohtudele ning jäätmete äraandmise võimalustele omavalitsuses.

Kodulehele  www.lõke.ee on koondatud info, miks ei tohi jäätmeid lõkkes põletada ning kuhu tuleks jäätmed viia, et olla veendunud nende keskkonnasäästlikkus käitlemises.

SA Things poolt on loodud koduleht www.kuhuviia.ee, kust võib leida lähimad kohad, kuhu jäätmeid viia.